Tegevusplaan tulevikuks

Lähtuvalt läbi viidud infopäeval toimunust ning selle järgsest analüüsist võiks antud teemaploki tegevuskava olla järgnev:

1. Ettevalmistuse etapp – koostöös koolipoolse kontaktisikuga infotunni ettevalmistamine:
• õpetajate tausta uurimine; 
• omapoolse nägemuse võimalikult täpne esitamine koolile, sellele tagasiside küsimine ja vajalike parenduste planeerimine (millele rohkem rõhku panna, mis on vajalik taustainfoks);
• sobiva ruumi valik (arvutiklass või seminariruum sülearvutitega praktikumi läbiviimiseks). 
2. Infotunni kava – haridustehnoloogiliste pädevuste olemusest koolitusvajaduse hindamiseni: 
• mis ja milleks on haridustehnoloogilised pädevused? (teooria ja arutelu); 
•  haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamisemudel ja selle kasutamise võimalused (teooria ja arutelu); 
• võimalused enda haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamiseks ja sellest lähtuvalt koolituste valikuks (koolituste japädevuste veebi praktikum); 
• tagasiside ring, et peegeldada värskelt saadud kogemusi ja teadmisi (ning saada infot edasiseks).

Analüüs

Kas täitsin eesmärgi, milleks oli: „Tutvustada õpetajatele e-õppealaseid koolitusvõimalusi ning koolituste ja pädevuste veebi, mis võimaldab õpetajal haridustehnoloogilisi pädevusi kaardistada ning sellest lähtuvalt sobivaid koolitusi valida“? Kui lähtuda sellest, mida kool endale tellis ning võttes arvesse etteantud infot õpetajate kogemusepagasist, siis võib öelda, et täitsin oma eesmärgi – tutvustasime koolitusvõimalusi, mida e-Õppe Arenduskeskus saab üldhariduskooli õpetajatele pakkuda ning tutvustasime läbi praktilise kogemuse koolituste ja pädevuste veebi.

Samas leian, et sellest ei saa õpetajatele niipea praktilist vahendit oma koolitusplaani koostamisel kuniks üldhariduskoolidel ei ole vastavaid vahendeid koolitustel osalemiseks. Viimastel aastatel on märgata olulist põuda üldhariduskoolides – koolitused ei ole rahaliste vahendite tõttu kättesaadavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et niipea kui on pakkuda üldhariduskoolide õpetajatele tasuta seminare või koolitusi (sh lasteaedadele), jooksevad grupid väga kiiresti täis. Põud omakorda tingib olukorra, kus seminaridel ja koolitustel osalemise tõhusus võib olla puudulik – edasijõudnud õpetajad tulevad koolitustele, mille pädevused on neil olemas (lihtsalt seetõttu, et lõpuks ometi on võimalus koolitusest osa võtta) ning vastupidi, koolitusele tulevad õpetajad, kes ei ole vastaval tasemel (seda on vähem, kuna algajad on tagasihoidlikumad). 

Mis läks hästi?

• Infopäeval osalevad õpetajad olid särasilmsed  ja isegi hoolimata tehnilistest viperustest kannatlikud ja mõistvad;
• Võttes arvesse, et tegemist oli esimese infotunniga kus sooviti praktikumi koolituste ja pädevuste veebis olevate koolituste ja haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeliga tutvumiseks, läks esimesel korral ootuspäraselt;
• Infopäeva alguses mõtete soojendamiseks valitud video Linnar Viigi jutustusega digiajastust töötas väga hästi tuues õpetajad õigele lainele ja tekitades elevust.

Mida teeksin teisiti?

Antud kogemus ei tee mind rahulolevaks, sest kui oleksin teadnud ette, et ka haridustehnoloogiliste pädevuste kontseptsioon, pädevused ise ning vastav mudel vajab eraldi tutvustamist ja lahtiseletamist, oleksin saanud infopäeva planeerida sisulisema kaasates vajadusel mõne eksperdi, kes pädevuste teemal kompetentne ja õpetajatele sobivalt oskaks rääkida. Alles järgmise sammuna oleksime saanud asuda uurima koolituste ja pädevuste veebi kui olemasolevat vahendit pädevuste kaardistamiseks, mille tulemusena oleks kooli haridustehnoloog saanud ka praktiliselt vajalikku infot oma õpetajate taseme kohta nende endi hinnangul.

• Kuna ma ei olnud infotundi korraldades otsekontaktis kooli haridustehnoloogiga, siis kommunikatsiooniga seotud puuduste vältimiseks võtaksin järgmisel korral kooli kontaktisikuga ise ühendust (sel korral tegi seda infopäevade kontaktisik, kes e-Õppe Arenduskeskuses selle eest vastutab). Püüaksin välja selgitada õpetajate eelnevad teadmised ja tutvustaksin infopäevale eelnevalt tegevusplaani kooliga (et tagada teineteisest arusaamine ja oodatud tulemus); 
• Tehniliste viperuste vältimise tasub esimesel korral planeerida praktikum siiski arvutiklassis, et õpetajad saaksid kodusema vahendi peal esimest korda uusi asju katsetada. On üsna tõenäoline, et arvuti on õpetajale tuntum vahend kui tahvelarvuti, milles tunnevad ennast kindlamalt vaid vähesed.

Tagasiside ettekandele

Ettekande ajal väga palju küsimusi ei esitatud. Nii nagu alati, küsiti lisainfot koolituste maksumuse ja kättesaadavuse kohta üldhariduskoolide õpetajatele. Kuna tänaseni on vastavad vahendid tulnud Tiigrihüppe Sihtasutuselt, kes üldhariduskoolide IKT-alast arengut toetab või kooli enda vahenditest, siis koolituskulude hüvitamise võimaluste kohta jäime vastuse võlgu. Suunasime õpetajaid siit alternatiivide juurde tutvustades teisi võimalusi, mis kättesaadavad kõigile:

• e-kursusi, mida õpetajatel on võimalik iseseisvalt läbida; 
• seminare, mis on tasuta aga suunatud ka üldhariduskoolide õpetajatele (nt Võrgustik Võrgutab seminaride sari); 
• õppematerjalide repositooriumit, kust on võimalik huvi korral leida vajalikke olemasolevaid materjale õppetöös kasutamiseks.

·        Nagu varasemalt öeldud, oli infopäeva üks eesmärk panna õpetajad praktiliselt oma haridustehnoloogilisi pädevusi veebi hindamismudeli alusel hindama, et nad tutvuksid koolituse ja pädevuste veebi võimalustega enesehindamisel ja koolituste valimisel. Niipea kui selleni jõudsime, tekkisid ka küsimused ja ilmnesid mõned tehnilised probleemid:

• Kas koolituste ja pädevuste veebis hinnatavad haridustehnoloogilised pädevused on samad mida kasutatakse üldhariduses ning mis on loodud Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel?
• Kuna infopäev (sh praktikumi osa) toimus tavaklassis, siis oli kooli haridustehnoloog võtnud õpetajate jaoks kaasa tahvelarvutid, et neid praktikumi osas kasutada. Ilmnes, et pädevuste hindamise vahend töötab hästi küll arvutis ja sülearvutis, kuid ei ole sama hõlpsalt kasutatav tahvelarvutil; 
• Oli mitmeid õpetajaid, kes eelistasid vaadata üle kolleegi õla, selleasemel, et ise praktiliselt kätt proovida.

Infotundidel ei ole olnud tavaks kohapeal tagasisidet küsida, küll aga palume alati tagasisidet infotunni tellinud kooli kontaktisikult (Kiili Gümnaasiumi puhul oli selleks haridustehnoloog). Tagasiside laekus järgnev (filtreerimata): „Ma ei oska kõigi nimel rääkida, siit-sealt kuuldu põhjal võin öelda, et asi võeti teadmiseks, koolitused, mida reklaamiti, jäävad meile kalliks, kui just läbi erinevate rahastuse mudelite neid tasuta ei saa. Haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudelit uuriti, aga kardan, et kuna see on seotud koolitustega, siis sinnapaika see huvi jääb. Ise oleksin oodanud veidi rohkem pühendumist neile pädevustele ja sisu seletusele. Üritan ilmselt ise kuidagi välja selgitada pädevuste tasemed ja mingil hetkel telliksime näiteks õpiobjekti tegemise koolituse omale majja. Sel juhul oleks tegemist juba praktilise ja konkreetse asjaga.“

Ürituse sisu

Kuna infotundi oli tellitud ainult üks teemaplokk, siis eelnes sellele vaid Eesti Infotehnoloogia Sihtasutust kui organisatsiooni tutvustav ettekanne „e-Õppe Arenduskeskuse roll ja tegevused haridusasutustes“ (15 minutit), mida tegi minu kolleeg Triin Pajur. Ülejäänud aeg – 75 minutit oli planeeritud rääkimiseks ja praktikumiks lubatud teemal "KOOLITUSED: E-õppe koolitusprogramm, sh sisekoolitused. Haridustehnoloogilised pädevused ja nende kaardistamine.", mis oli minu vastutada ja läbi viia.

Kokkukogunenud õpetajate mõtete soojendamiseks kasutasime 2012. aasta e-õppe nädala raames valminud videot, milles Linnar Viik räägib teemal "Digitaalne tulevik".

 

Infopäeval kasutatud koolituse teemalise slaidiesitlusega on võimalik tutvuda järgnevalt. Olgu öeldud, et need olid kasutusel paralleelselt praktikumi läbiviimisega koolituste ja pädevuste veebis. 


 

Ürituse üldinfo

Teema: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse digiajastu infotund haridusasutusele

Eesmärk: Tutvustada õpetajatele e-õppealaseid koolitusvõimalusi ning koolituste ja pädevuste veebi, mis võimaldab õpetajal haridustehnoloogilisi pädevusi kaardistada ning sellest lähtuvalt sobivaid koolitusi valida.

Sihtrühm: Kiili Gümnaasiumi õpetajad (40 õpetajat)

Toimumiskoht ja aeg: Kiili Gümnaasium, 18. märts 2013
Eeldused: kuna infotund oli planeeritud tavaklassis, siis paluti kõigil õpetajatel võimalusel kaasa võtta sülearvuti, et praktikumi osas oma haridustehnoloogilisi pädevusi hinnata ja koolituste-pädevuste veebi võimalusi käega katsuda.

Foto: Kiili valla koduleht (http://kiilivald.kovtp.ee)

Eelinfo kooli õpetajate kogemuse/taseme osas: "Õpetajad on meil uuendusmeelsed. Oleme erinevaid e-koolitusi saanud/teinud: Koolielu animatsioonikoolitus, Kinobussi filmikoolitus, Moodle koolitus, veebikirjastamine, blogid, erinevate arvutiprogrammide koolitused. Päris palju kasutame ühisdokumentidena Google Docsi jm. Kool osaleb ka ProgeTiigri projektis, möödunud aastal 4 õpetajat osales Acer-tableti projektis, meil on 1 klassitäis android-tahvelarvuteid ja esmane kasutuskoolitus läbi viidud. Paraku e-õppematerjale keegi eriti ei loo, st ei avalikusta teiste ees. Uueks väljakutseks on meie koolile töövihiku-vabalt tundide andmine (koolil ei jätku raha nende ostuks) ehk kuidas kasutada IT vahendeid, edastamaks ülesandeid-harjutusi õpilastele tunnis ja kodus. Pigem, nagu ilmselt teisteski koolides, on probleem peas kinni – kuidas panna õpetajad tunni läbiviimise metoodikat muutma ja loobuma paberist."